AI Act Documents:

Artikkel 15: Täpsus, stabiilsus ja küberturvalisus

Jõustub 2. detsember 2027 (suure riskiga III lisa kohaselt) / 2. august 2028 (suure riskiga I lisa kohaselt), Artikkel 113(c) kohaselt
1. Suure riskiga tehisintellektisüsteeme projekteeritakse ja arendatakse selliselt, et need saavutaksid asjakohase täpsuse, stabiilsuse ja küberturvalisuse taseme ning et nad toimiksid nendes aspektides järjekindlalt oma kogu elutsükli jooksul.
2. Selleks et käsitleda lõikes 1 sätestatud asjakohase täpsuse ja stabiilsuse taseme mõõtmise ning muude asjakohaste tulemusnäitajate tehnilisi aspekte, julgustab komisjon koostöös asjaomaste sidusrühmade ja organisatsioonidega, nagu metroloogia- ja võrdlusuuringuasutused, vajaduse korral võrdlusaluste ja mõõtmismeetodite väljatöötamist.
3. Suure riskiga tehisintellektisüsteemide täpsuse tasemed ja asjakohased täpsuse parameetrid tuleb deklareerida süsteemiga kaasas olevas kasutusjuhendis.
4. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad olema süsteemis või süsteemi töökeskkonnas tekkida võivate vigade, rikete või ebakõlade suhtes võimalikult vastupidavad, eriti juhul, kui põhjuseks on süsteemi interaktsioon füüsiliste isikute või muude süsteemidega. Selleks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide stabiilsuse võib saavutada tehnilise liiasuse lahendustega, mis võivad hõlmata varuplaane või tõrkekindluse plaane.
Suure riskiga tehisintellektisüsteeme, mis õpivad edasi ka pärast turule laskmist või kasutusele võtmist, arendatakse selliselt, et kõrvaldada või vähendada niipalju kui võimalik potentsiaalselt kallutatud väljundite riski, mis võivad mõjutada edasiste toimingute sisendit (edaspidi „tagasisideahelad“) ning tagada, et selliseid tagasisideahelaid käsitletakse igakülgselt asjakohaste leevendusmeetmete kaudu.
5. Suure riskiga tehisintellektisüsteemid peavad pidama vastu volitamata kolmandate isikute katsetele muuta süsteemi kasutamist, väljundit või toimimist, kasutades ära süsteemi nõrkusi.
Suure riskiga tehisintellektisüsteemide küberturvalisuse tagamiseks kasutatavad tehnilised lahendused peavad vastama asjaomastele asjaoludele ja riskidele.
Tehisintellektile iseloomulike nõrkuste käsitlemiseks kasutatavad tehnilised lahendused hõlmavad olenevalt asjaoludest meetmeid, millega hoida ära, avastada, tõrjuda, lahendada ja kontrollida ründeid, millega püütakse manipuleerida treenimisandmestikku („andmemürgitus“) või treenimisel kasutatavaid eeltreenitud komponente („mudelimürgitus“), sisendeid, mille eesmärk on panna tehisintellektimudel viga tegema („vastandnäited“ või „mudelist kõrvalehoidumine“), konfidentsiaalsusründeid või mudelivigu.