(29) Tehisintellektil põhinevaid manipuleerimistehnikaid saab kasutada selleks, et veenda inimesi käituma soovimatult ja neid petta, suunates neid tegema otsuseid, mis pärsivad ja kahjustavad nende sõltumatust, otsuste tegemist ja valikuvabadust. Teatavad tehisintellektisüsteemid, mille eesmärk või tagajärg on inimeste käitumise suurel määral moonutamine, mis võib tõenäoliselt tekitada olulist kahju, eelkõige sellist, millel on piisavalt oluline kahjulik mõju füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele või finantshuvidele, on eriti ohtlikud ja seetõttu tuleks nende turule laskmineturule laskmine– tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelise tehisintellektimudeli liidu turul esmakordselt kättesaadavaks tegemineArticle 3(9), kasutusele võtminekasutusele võtmine– tehisintellektisüsteemi tarnimine esmakordseks kasutamiseks otse juurutajale või oma tarbeks, et kasutada seda sihtotstarbeliselt liidusArticle 3(11) ja kasutamine keelata. Sellistes tehisintellektisüsteemides kasutatakse alalävisele tajule suunatud elemente, nagu audio-, pildi- ja videostiimuleid, mida inimesed ei suuda tajuda, sest need stiimulid jäävad inimese tajust väljapoole, või muid manipuleerivaid või petlikke võtteid, mis vähendavad või kahjustavad isiku sõltumatust, otsuste tegemist või vaba valikut viisil, mille puhul inimesed ei ole nendest võtetest teadlikud, või isegi kui nad on teadlikud, on võimalik nad ikka eksiteele viia või nad ei ole võimelised neid kontrollima või nendele vastu seisma. Selleks võidakse kasutada näiteks aju-arvuti liideseid või virtuaalreaalsust, kuna need võimaldavad suuremat kontrolli selle üle, milliseid stiimuleid inimestele esitatakse, kuivõrd need võivad oluliselt moonutada nende käitumist märkimisväärselt kahjulikul viisil. Lisaks võivad tehisintellektisüsteemid muul viisil kasutada ära konkreetse isiku või isikute rühma haavatavusi, mis tulenevad nende vanusest, puudest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 ^{16Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta ([ELT L 151, 7.6.2019, lk 70](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/AUTO/?uri=OJ:L:2019:151:TOC)).} tähenduses või konkreetsest sotsiaalsest või majanduslikust olukorrast, mis tõenäoliselt muudab need isikud ärakasutamise suhtes kaitsetumaks, näiteks äärmises vaesuses elavad isikud, etnilised või usuvähemused. Selliseid süsteeme võidakse turule lasta, kasutusele võtta või kasutada selliselt, et nende eesmärk või tagajärg on isiku käitumise oluline moonutamine viisil, mis põhjustab või mõistliku tõenäosusega põhjustab olulist kahju sellele või mõnele teisele isikule või isikute rühmale, sealhulgas kahju, mis võib tekkida aja jooksul, ning seetõttu peaksid sellised süsteemid olema keelatud. Käitumise moonutamise kavatsust ei pruugi olla võimalik eeldada, kui moonutus tuleneb tehisintellektisüsteemi välistest teguritest, mis ei ole pakkujapakkuja– füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muu organ, kes arendab tehisintellektisüsteemi või üldotstarbelist tehisintellektimudelit või kellel on väljatöötatud tehisintellektisüsteem või üldotstarbeline tehisintellektimudel ja kes laseb selle turule või võtab tehisintellektisüsteemi kasutusele oma nime või kaubamärgi all kas tasu eest või tasutaArticle 3(3) või juurutajajuurutaja– füüsiline või juriidiline isik, ametiasutus, ametkond või muu organ, kes kasutab tehisintellektisüsteemi oma volituste alusel, välja arvatud juhul, kui tehisintellektisüsteemi kasutatakse isikliku, mitte kutselise tegevuse jaoksArticle 3(4) kontrolli all, nimelt teguritest, mis ei pruugi olla mõistlikult prognoositavad ja seetõttu ei ole tehisintellektisüsteemi pakkujal või juurutajal võimalik neid leevendada. Igal juhul ei pruugi pakkujal või juurutajal olla kavatsust põhjustada olulist kahju, kui selline kahju tuleneb manipuleerivatest või ekspluateerivatest tehisintellektil põhinevatest kasutusviisidest. Selliseid tehisintellekti kasutusviise käsitlevad keelud täiendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ ^{17Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) ([ELT L 149, 11.6.2005, lk 22](https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/AUTO/?uri=OJ:L:2005:149:TOC)).} sätteid, eelkõige seda, et ebaausad kaubandustavad, mis põhjustavad tarbijatele majanduslikku või rahalist kahju, on igal juhul keelatud, olenemata sellest, kas need on võetud kasutusele tehisintellektisüsteemide abil või muul viisil. Käesolevas määruses sätestatud manipuleerivate ja ekspluateerivate kasutusviiside keeld ei tohiks mõjutada õiguspärast ravi, näiteks psüühikahäire psühholoogiline ravi või füüsiline rehabilitatsioon, kui see toimub kooskõlas kohaldatava õiguse ja meditsiinistandarditega, näiteks üksikisikute või nende seaduslike esindajate selgesõnalisel nõusolekul. Samuti ei tohiks tavapäraseid ja õiguspäraseid kaubandustavasid, näiteks reklaami valdkonnas, mis on kooskõlas kohaldatava õigusega, pidada iseenesest kahjulikeks manipuleerivateks tehisintellektil põhinevateks kasutusviisideks.